Eelmise aasta augustikuus hakkasime end vaikselt kurssi viima projektõppe võlude ja valudega. Alustasime Clarum Koolituse teemakohase koolitusega, misjärel mitmed rühmad saadud teadmisi ka rakendama hakkasid. Selle aasta veebruaris külastasime Ülenurme Nurmepesa lasteaeda, kus inspireerusime projektõppest kui sellisest veelgi enam. Näiteks tõstsid Otikesed pärast väljasõitu oma garderoobis kapid ümber, vanast voodiraamist tehti tegelusalus, lastele anti mängimiseks lisaks tavapärasele riisile ja mannale ka tatart, mitmesse rühma jõudsid kleebispeeglid, Võrukaelas valmis õppejuhi kabinetti raamatunurgake.
Reedel, neljandal aprillil kogunesid töötajad Pähklikese saali projektõppe jätkukoolitusele. Taaskord oli inspireeriv päev, sest koolitajad Evelin Sarapuu ja Jaana Koger on praktikud, kes teavad, millest nad räägivad.
Projektõpe on õpetamis- ja õppimisviis, kus lähtutakse laste huvist, päriselust, tööst alagruppides. Eesmärk on, et õpitut rakendataks igapäevaelus, teema jõuaks laste omaalgatuslikesse mängulistesse tegevustesse. Praeguseks on üheksast rühmast kuues projektõpet rakendatud. Loetelu on juba üsna pikk, näiteks on lapsed osa saanud järgmistest projektidest: “Kuhu kadusid mänguasjad?”, “Autod”, “Materjalid”, “Pood”, “Toit ja tervis”, “Kosmos”, “Pood”, “Metsloomad”, “Kass”, “Helid meie ümber”. Usutavasti on pärast jätkukoolitust oodata uusi tulijaid, katsetajaid.
Projektõppes on olulisel kohal printsiip “vähem on rohkem!” See kehtib nii päevikusse lisatavate fotode kui lastega koos läbitavate teemade kohta. Ei tohiks olla nii, et lasteaiapäev sisaldab ainult igasuguseid minemisi (õue, tuppa, muusikasse, liikuma, teatrisse, huviringi jne) ja millessegi süveneda seetõttu ei jõuagi. Püüame võtta rahulikult, kogu aeg ei pea kuskile minema. Tuleb kohal ka olla. Seda enam, et üks projekt võib kesta ühest päevast lausa mitme kuuni.
