Mürakarud tegid lähemat tutvust Kiidjärve sipelgariigiga. Selgus, et selle elanikud on üliagarad töölised – kevadest sügiseni kogub üks pesakond 90-100 kilo putukaid ja kuni 1000 kilo lehetäide eritist. Töökusele lisaks on nad ka targad, sest nende järgi saab aru, kas poole päeva jooksul on vihma tulemas või mitte: kui käigud on lahti, siis vihma ei tule. Kui vihm on tulekul, siis pesa avad suletakse korralikult, et vihm pessa ei pääseks. Võrreldes inimesi ja sipelgaid, selgub, et nii ühel kui teisel on suvilad, surnuaiad ja lapsehoidjad. Esimest kasutavad sipelgad näiteks siis, kui läheb jahedaks ja enam pessa ehk koju minna ei jõua. Surnuaed asub neil pesa ligidal. Kuna sipelgaema ei tegele lastega ega korista ka tube, on nendeks tegevusteks lapsehoidjad ehk ammekesed.

Kui mõnele tundub siginat-saginat täis olevat pesa vaadates, et sipelgaid on ühes kuhilas väga palju, siis tegelikkuses on neid siblijaid alati veel rohkem. Põhjus peitub selles, et nii nagu jäämäel on suurem osa inimsilma eest peidus, on ka sipelgapesadel – 3/4 elanikest tegutseb pesas ja vaid 1/4 pesast väljaspool ehk inimsilmale nähtaval.

7. oktoobril külastasid Krõllid Edgari pagarikoda. Teekonnal sihtkohta tuletati meelde, missugune näeb välja mänd, kadakas, elupuu. Tähelepanelikud märkasid puude varjus ka vaikselt toimetavaid kanu – nende vastu tekkis väikestel Krõllidel järsku eriline huvi. Siiski nende juures pikemalt ei peatutud, sest pagarid juba ootasid. Parajasti just laste kohalejõudmise ajaks oli valminud ports pontšikuid. Nende söömise ajal tutvuti lihapirukateoga ja mõistatati, mida hoitakse pagarikoja laos. Lapsed väitsid peaaegu ühest suust, et nendest saavad suurena pagarid.

Teisel oktoobril tunnustati Otepää Kultuurikeskuses Otepää valla aasta õpetajaid. Tunnustusüritusel said pedagoogid osa ansambli Naised Köögis humoorikast kontserdist. Tänuüritusel kuulutati välja 12 Otepää valla aasta õpetajat, kelle hulgas on kolm Otepää Lasteaia pedagoogi: Pähklikese maja rühmaõpetaja Ester Mõts (foto puudub), Võrukaela rühmaõpetaja Maarika Vähi ja lasteaia õppejuht Merike Kase.

5. oktoobril tunnustasime lasteaiasiseselt tööjuubilare. Aastal 2020 tähistavad oma 10. tööaastat meie lasteaias: Ere Paala (Pähklikese rühmaõpetaja), Eili Rebane (Pähklikese kokk), Jaanika Kaarna (lasteaia eripedagoog). 40. tööaastat tähistavad Pähklikese maja Lepatriinu rühma õpetajad Ülle Perv ja Sirje Vuks.

PALJU ÕNNE!

Muusikapäeval külastas lasteaeda Jaan Tätte juunior ehk Meisterjaan. Mees juhatas oma ülirütmika improvisatsioonist tulvil kontserdi sisse öeldes, et lood, mis hakkavad kõlama, on nagu lood, aga nagu pole ka. Kes tema loominguga kursis on, teab, millest jutt. Lood või mitte, publik sai vabalt tantsida küll ja veel. Kõige paremini võtab kontserdi kokku lastelt saadud tagasiside, millest jäid kõlama järgmised märksõnad: rütm, äge tümps, kepsutamine, “suust pilliga” noor üllatusonu. “Suust pill” tähistab esineja üht instrumenti, parmupilli. Palad “Parmupillihullus” ja “Bambusest laev” panid puusad liikuma nii lastel kui veidi suurematel. Üks töötaja liugles veel tund hiljemgi ringi öeldes: “Mul on täna vist õhtuni hoog sees!”

Meisterjaani kontserti rahastas Valgamaa Arenguagentuur (projekt  “Vaimu tervendav päev lastele, nende vanematele ja õpetajatele”). Sama projekti raames said meie lapsevanemad osa Tanel Jäppineni töötoast “Lastega koostöö saavutamine.” 

 

Mihklikuu kaks viimast päeva möödusid Võrukaelas õuesõppepäevadena. Toas oldi ainult vaikse tunni ajal. Kaheks päevaks oli lastele planeeritud sügisteemalisi tegevusi: orienteerumine, lõbusad muusikategevused, sügisandidest meisterdamine, puutöökojas toksimine, liikumismängud õuesõppeplatsil, lugude vestmine. Koolieelikud said oma tedmised proovile panna direktori korraldatud viktoriinis, kus tuli muuhulgas teada, missugune vits sünnib süüa. Vastusena kõlas näiteks karvits, sest vastusevariantidena oli toodud nii kõrvits kui kartul. Kui kõik mõistatused olid lahendatud, sai tulevaste koolijütside võistkond ka teemakohase auhinna – arbuusi!

Meie õuesõpe ei piirdu ainult nende päevadega – kuna tellisime rehekuu alguseks suurepärase sügisilma, siis püüame ka oktoobri esimestel päevadel olla võimalikult palju õues.

Esimesel täispikal sügispäeval võtsid Võrukaelad osa maailmakoristuspäevast, seades sammud Eesti Lipu Muuseumi pargialale. Peamine eesmärk oli ära korjata kõik suitsukonid, kuid üles korjati ka kõik muu praht. Leiti näiteks tühi rahakott, klaasikilde, pudelikorke, vana raamat. Mürakarude leitud kruvi lubas üks poiss kasutusse võtta (tal pidi kodus just sedasorti kruvi vaja minema). Maru-Mürade põnevaimaks leiuks oli põõsasse visatud kiiruspiirangu märk. Mõtlesime, et mis seal põõsas ikka kiirust piirata, seal ei tohiks liiklejaidki olla. Juhuslikult oli kiriku juures maanteel näha teetöölisi. Läksime ja küsisime, kas nad võtaksid leitud märgi endaga kaasa. Selle palve peale pakkusid nad meile võimalust kanalisatsioonikaevu kaasi kangutada, sest sellega nad just parasjagu tegelesid. Vabandasime ennast välja, öeldes, et füüsilisest võimekusest jääb selle töö jaoks väheks. Kuigi me neile appi ei tõtanud, oli nad väga sõbralikud ja lubasid märgi õigesse kohta toimetada.

Pärast koristamist mängisime prügimängu, kus iga laps kujutles end prügiks. Prügihunt sorteeris kõik õigesse prügikasti ehk õige sildi juurde.

Maru-Mürad ja Mürakarud saatsid suve ära ja tervitasid sügist linnamäel. Kes ennelõunasel ajal Konsumi parklas viibis, võis kuulda, kuidas meie lapsed hüüdsid kõrge mäe tipus valjult “Hüvasti, suvi!” ja “Tere, sügis!”. Seda, et sügis on saabumas, märkasid lapsed juba lasteaia hoovil, kui olid saanud ülesande teel linnamäele leida sügise märke – Võrukaela hoovis olev vaher juba punetab. Ka matkateel andis tulija endast märku: leiti seeni ja tänu sügistuulele sai imetleda langevaid lehti. Linnamäel mängiti liikumisõpetaja juhendamisel sügisteemalisi liikumismänge.  Iga väike matkaline sai mälestuseks käepaela või peavõru, millele otsis ja kleepis “helmed” ise. Enne tagasiteele asumist maitsti äsjatervitatu ande: jõhvikaid, õunu, rediseid.

17. septembril külastas lasteaeda Toomas Pranstibel, kaasas erinevad linnutapikud. Entusiast rääkis põnevaid fakte ämblike maailmast.

Selgus, et ämblikul koorub korraga ligikaudu 150-200 beebiämblikku. Seejuures peab nende omanik olema hoolas – esimesel võimalusel tuleb nad üksteisest eraldada, vastasel korral süüakse nõrgemad lihtsalt ära. Nii oligi Toomase sõbral ükskord laual 162 väikest karbikest, igas üks pisiämblikuke. 

Hea on teada, et kõik ämblikud on küll mürgised, kuid Eestis elavad ämblikud endast inimesele surmavat ohtu ei kujuta. Nii on ka Saksamaal elavate ämblikega. Seal tehti lastele lausa animafilm, mille eesmärgiks oli maha võtta hirmu ämblike ees. Küll aga keelati selle filmi näitamine ära Austraalias, kus lapsed ei saa siiski liiga julged olla – mõned kängurumaa ämblikud on inimesele surmavad.

Ämblikud on kõige aktiivsemad öisel ajal. Sellepärast ei tasu vastu ööd nende elamise ust avada – kui elanik kiirelt plehku paneb, siis võib juhtuda nii nagu Toomasel – kuu aega otsiti loomakest taga, kuniks ta end tütre padjal ilmutas.

Lõpetuseks ütles paljude linnutapikute omanik, et ämblikke pole vaja karta, kuid neid katsuma minna pole ka vaja. Las nemad elavad oma elu, meie enda oma. Mahume ju ära küll!

 

Kolme- ja enamalapselise pere lasteaiatoidu toetuse taotlust saab esitada Otepää Vallavalitsuse sotsiaalteenistusele (Lipuväljak 13) või saata e-postiaadressile vald@otepaa.ee. Täpsem info vallavalitsusest.

Blankett: Kolme- ja enamalapselise pere lasteaiatoidu toetuse taotlus

Kolme- ja enamalapselise pere lasteaiatoidu toetuse taotluse blanketi leiad “Dokumentide” alt. Esitada Otepää valla sotsiaalteenistusele.