Rubriik: Uudised ja teated

Lapsed ootavad rühmaõpetajat alates 17. augustist, muusikaõpetajaga laulda soovivad alates 24. augustist. Mõlemad ametikohad on alalised ja täiskoormusega. Kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad ja elulookirjeldus saata hiljemalt 10. augustil aadressile marju.ilistom@otepaa.ee. Täiendav info: 5303 3034.

20. juulist kuni 24. augustini on Pähklikese majas avatud kaks valverühma.

• Lepatriinu rühm esimesel korrusel Kaisukarude, Lepatriinude ja Mesimummide lastele.
• Mesimummi rühm teisel korrusel Maru-Mürade, Mürakarude, Krõlli, Otikese, Sajajalgse ja Pähklipureja lastele.
• Pähklikeses on valverühmad kuni 23. augustini, kuid Võrukaelad lähevad tagasi oma majja juba nädal varem, s.o 17. augustil, mil Võrukaela maja avatakse.
• Lapse puudumisest, kohaletulekust teatamine üldtelefonil 53583341.

Kuna kolmanda kuu kolmas päev on Jaapanis pühendatud nukkudele (tütarlaste püha ehk nukkude pidu ehk hinamatsuri), siis etendasid Kaisukarud oma jaapani muinasjutu nukuteatrietendusena. Loost “Draakoni kingitus” jäi kõlama mõte, et omakasupüüdmatut heategu ootab sageli ees üllatav kingitus. Nii juhtuski, et vaene poiss sai maoks muutunud tüdruku päästmise eest Draakonikuningalt kingituseks väikese karbikese. Karbikeses oli aga kuldleib, mis ei saanud kunagi otsa. Muinasjutu järel rääkisid Mürakarud, mis neile loos enim meeldis. Maru-Mürad uurisid jutustajatelt, kas jaapanlased lambaliha söövad (?) ja Kaisukarud poseerisid muinasloo taustal.

Pähklikese 47. sünnipäeva puhul külastasid meid sombreerodega mehhiklased, kes panid kõik pidulised kohe alguses proovile. Kuna neil endil ülemäära sooje riideid pole vaja kanda, oli neil hasartlik huvi vaadata, kuidas eestlased vammuseid selga ajavad. Võistlus, millega testiti, kes saavad kindad, salli, kampsuni ja mütsi kõige kiiremini selga, kulges üsna tasavägiselt. Järgmisena pandi kõigi rühmade soovid laulu sisse. Ja nagu me teame, siis laulusalmist need soovid enam välja ei saa. Seega on kindel, et lasteaial on tulevikus palju terveid lapsi, häid tädisid, mängulusti ja naeru, sest just selliselt kõlasid rühmade soovid Pähklikesele. Sünnipäevapeo lahutamatuks osaks oli erilistest külalistest tingituna pinjata purustamine. Seda tehti loomulikult kinnisilmi. Sisu (kuivatatud puuviljad), jagati rühmade vahel ära. Pidu lõppes tantsuga, mida tuli lausa korrata.

Ehk jaapani keelest tõlgituna: “Palju õnne!”

Õnnesoovid kõlasid Võrukaelas vastlapäeval, mil tähistasime Eesti Vabariigi 102. sünnipäeva. Pidu algas traditsioonilise kätlemisega, millele järgnes Eesti rahvariiete uurimine. Kodumaad olid lisaks kohalikele õnnitlema tulnud ka eri rahvuste esindajad. Nägime marokolasi, jaapanlasi, türklasi, sakslast, itaallast, kuubalast jne jne. Isegi Inglismaa kuninganna ja Taani printsessid olid kohal. Kuulsime, kuidas kõlab “tere” türgi (merhaba) ja jaapani keeles (konnichiwa). Viimases keeles kostusid peol isegi õnnesoovid. Pidu lõppes loomulikult kiluvõileibadega.

20. veebruaril tähistasime Pähklikeses Eesti sünnipäeva. Kohale olid tulnud eri rahvuste esindajad. Mesimummid (peo korraldajad) esitasid regilaulu, Lepatiinud tantsisid nagu lätlased, Krõllid kehastusid matrjoškadeks, Otikesed keerutasid sombreerosid, Pähklipurejad õõtsutasid leisid, Sajajalgsed esinesid ingliskeelse õnnitlusega, logopeed laulis valgevenekeelset laulu. Igale rühmale oli üllatuseks küpsisetort.

Jaanuaris oli Maru-Mürade läbivaks õppe- ja kasvatustegevuse teemaks Antarktika ja Arktika. Teema omandamisele aitasid suuresti kaasa erinevad käelised tegevused. Näiteks valmis jääkarule eraldi spetsiaalne jää- ja lumeala (eriti magusast materjalist – suhkrust) ning iga lapse viis sõrme said jääkaru kehaosadeks. Väidet, et jääkarud söövad pingviine, oskavad Maru-Mürad igatahes ümber lükata, sest… ühed elavad ju Antarktikas ja teised Arktikas. Jääkaru ei tea pingviinidest midagi ja vastupidi. Kes kus elab, tuleb lugejal endal välja uurida.

 

Sõpra vajab iga laps,
siis on kokku meid ju kaks.
Koos on vahva mänge luua,
kordamööda kommi tuua…

Otikese rühma lapsed otsustasid, et lähevad endale sõpru juurde otsima. Koos õpetajatega mindi külla Võrukaela majja, Mürakarude rühmale. Seal võtsid meid vastu toredad lapsed ja tegusad õpetajad Annika, Liana ja Järvi. Lapsed tutvusid Võrukaela maja ruumide ja rühmadega ning said ka kokatädiga juttu puhuda. Seejärel oli tore tutvumisring, milles kõik said teada üksteise nimed, vanused. Pärast seda polnud enam pikka juttu ja läks mänguks. Uute sõpradega mängiti igasuguseid toredaid mänge, näiteks “Kuuma kartulit.” Üllatuseks pani õpetaja Annika keerlema discokuuli, mägima muusika – läks lõbusaks tantsuks. Kui tantsud tantsitud, oli aeg kommi süüa ja muljeid vahetada. Lõpetuseks said lapsed lustida Võrukaela õuealal ning seejärel oligi aeg sõpradega hüvasti jätta…

Veelkord suur aitäh toredale Võrukaela perele!

Suured ja väikesed Otikesed

Kolmandal veebruaril käisid Pähklipurejad Valgesoo rabas, et osa saada RMK õppeprogrammist “Rabast põlismetsa”. Alustuseks selgus, et raba on nagu mannavaht – äärtes on tunduvalt rohkem vett kui keskel (täpselt samamoodi on mannavahu ja piimaga). Jah, raba saab võrrelda mannavahuga, kuid nagu võrreldavate puhul ikka, on neil ka erinevusi. Kui mannavaht kausis aina väheneb, siis rabaga on vastupidi – aastatega ta ainult suureneb. Kui saime ülesandeks leida jõhvikaid, ei pidanud kaua otsima. Leitud vitamiinipallid sõime loomulikult ära. Selgus, et kõik marjad, mida võib rabast leida, on söödavad. Erinevalt metsamarjadest, mille puhul peab alati olema väga kindel, kas leitu sobib süüa või mitte. Peale rüüpasime rabavett, mis on allikavee kõrval üks puhtamaid. Seda muidugi tingimusel, et joomiseks võetakse vett laudteest kaugemalt. Kui olime metsa jõudnud, märkasime kohe hiigelsuuri kuklasepesasid. Arvasime, et kuklased elavad talve üle magades, kuid selgus, et nii see ei ole. Tegelikult on nad täiesti ärkvel – ootavad sügaval maa sees sooja kevadpäikest. Matka lõpuks ronisid julgemad vaatetorni tippu, et oma silmaga läbitud rada kõrgemalt üle vaadata.

Teine veebruar on kahtlemata tähtis kuupäev, sest sellesse päeva mahub vähemalt üks aastapäev, rahvakalendri tähtpäev ja sünnipäev. Kes vaatamata soojale talvele on mõne neist maha maganud, siis täpsemalt on need kolm: Tartu rahulepingu 100. aastapäev, küünlapäev ja Võrukaela sünnipäev. Kolmandal veebruaril tähistasime Võrukaelas ennekõike oma 29. sünnipäeva, mis möödus laulu, pillimängu ja tantsuga ning loomulikult ei puudunud pidupäevast ka tordid. Magusad ampsud tehti nii nagu Võrukaelas tavaks on saanud – ikka ise! Kuna talv on sel aastal eriti soe, siis olid sünnipäevalast õnnitlemas ka kolm mitte eriti unist karuotti, kes samuti peost osa võtsid.