by Merike Kase | 18, nov. 2025 | Uudised ja teated
17. novembril osalesid Otepää lasteaia töötajad Pähklikese õuealal liikumismängude teemalisel koolitusel.
Kahetunnine aktiivne vahepala täiendas teadmisi, mis pärinesid aasta tagasi toimunud samateemaliselt koolituselt. Seekord mängisime Siim Tõnissoni eestvedamisel näiteks kulli nii, et see, keda puudutati, pidi minema plangu asendisse. Vabaks pääses alles siis, kui keegi horisontaalseltolija jalgadest üle hüppas. Ka vana hea „Kivi, paber, käärid“ leidis rakendust. Sedapuhku eriti aktiivsetel viisidel, sest iga võit tähendas kas sammu võrra edasi liikumist või kaugemalt koonuse toomist.
Koolituse eesmärk – anda osalejatele ideid, kuidas toetada lapse arengut läbi aktiivsete tegevuste – sai täidetud. Lasteaednike naerunäod ja valla pääsenud kilked lubavad arvata, et liikumismängud on vajalikud ka täiskasvanutele.
Fotod: Jaanika Kaarna, Valgamaa Arenguagentuur
by Merike Kase | 22, okt. 2025 | Uudised ja teated
20. oktoobril osales Otepää lasteaia töötajate viieliikmeline naiskond ohutusõppepäeval Otepää gümnaasiumis.
Valgamaa koolide ja meie lasteaia meeskonnad läbisid päeva jooksul 14 töötuba, mille läbivaks teemaks oli kriisis hakkamasaamine. Näiteks kustutati põlevat panni, päästeti koolitulistamise ohvreid, õpiti varjuma, lahendati pommiähvardusjuhtumit, ehitati käepärastest vahenditest ahju. Tegevuskeskusi juhtisid muuhulgas Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseliit, joogaõpetaja Marika Kapp.
Koolitus oli aktiivne ja andis olulisi oskusi. Nii nagu päeva sissejuhatuses lausuti, siis “loodame, et omandatud oskusi ei lähe kunagi vaja.”
Fotod: Valgamaa Arenguagentuur
by Merike Kase | 15, okt. 2025 | Uudised ja teated
Kui Otikesed said endale septembris kilpkonna, siis ega teised rühmadki alla jää. Mesimummidel on alates oktoobrist oma känguru.
Nimelt liitus 3-4aastaste laste rühm ja kogu nende naiskond programmiga Seikluste Laegas. Koos keskse tegelaskuju ehk mängukänguruga kujundatakse ühes peredega oktoobrist maikuuni laste tervisekäitumist, seigeldakse sõpradega liikumise ja maitsete maailmas. Läbivaid teemasid on neli: tervislik toitumine, istumisaja vähendamine, igapäevane piisav vee joomine ja liikumine. Igale valdkonnale pühendutakse terve kuu, seejärel korratakse kõike kahenädalase perioodi vältel.
Pered ja lasteaed sõlmisid känguru lepped. See tähendab, et võtmeteemade toetamiseks lähtub iga kodu nende endi seatud konkreetsetest eesmärkidest. Näiteid sihtidest: vähemalt kolmel korral nädalas tullakse lasteaiast ära alles pärast majaringi tegemist, magusat mahla juuakse ainult saunapäeval. Kui on realistlikud suunad, siis pole täitmine probleem! Üle pingutada ka ei maksa, sest nagu Mesimummid esimeselt koolituspäevalt teada said, siis näiteks liigne vee joomine teeb rohkem kahju kui kasu. Kolm klaasitäit vett on täiesti piisav. Järgmisel neljal koolituspäeval kuuleme kindlasti veel nii mõndagi põnevat ja vajalikku.
Koos känguruga ootavad meid ees põnevad kuud liikumise ja maitsete maailmas. Fotodelt näeme, kuidas loomake juba inspireeribki – lapsed on liikumistegevuses ja koguvad kukrusse (prügikotti) oma pojakesi (palle).
Fotod: KIRLI KEEMU
by Merike Kase | 15, okt. 2025 | Uudised ja teated
Pähklikese maja Otikese rühmas alustasid uut õppeaastat 19 last, kellega tegelevad igapäevaselt kaks õpetajat ja abiõpetaja. Päris tavapärane kooslus, kui jätta mainimata, et tegelikult on Otikesi 23! Nende seas tegutseb keegi, kelle nimega me ei originaalitse, kuid kes enda olemusega lasteaia kontekstis erilisust pakub.
Septembri alguses liitunu kannab nime Kilbu. Ja ta on … stepikilpkonn, kellel aastaid turjal juba palju. Eeldatavat eluiga arvestades veedab ta aga meiega veel järgmisedki 30 aastat. Varasemalt elas sõbrake rühmaõpetaja Aive juures.
Kui lapsed esimest korda uue kaaslasega kohtusid, hakati kohe pead murdma muuhulgas selle üle, kas ta on ikka päris ja mis saab siis, kui ta peaks ümber kukkuma. Kilbu on tõeline inspiratsioon. Nii teevad lapsed kilpkonnajoogat, meisterdavad tehisterraariume, kuhu panevad elama … loomulikult endi tehtud kilpkonnad. Üsna kiirelt sai koostatud graafik, kes ja millisel päeval loomakesele süüa toob. Lasteaeda kolimine tõi roomaja (jah, nii teda ametlikult nimetatakse!) jaoks kaasa selle, et vaikselt peab hakkama vaatama, kuidas talle dieetprogrammi korraldada. Ilmselt korvavad selle laupäevad ja pühapäevad, mil ta saab olla vaikuses, omaette ja valmistuda esmaspäevasteks kohtumisteks tegusate ja jutukate Otikese rühma lastega.
Uusi teadmisi on omandatud juba kuhjaga. Näiteks oskavad lapsed öelda, mida kilpkonn täpsemalt sööb, kui kaua saab ilma toiduta hakkama, miks peab loomakest vannitama. Kas sina oskad nendele küsimustele vastuseid anda?
Soovime rühmaga liitumise puhul õnne nii Kilbule kui meile endile!

by Merike Kase | 06, okt. 2025 | Uudised ja teated
Kolmandal oktoobril tähistati õpetajate päeva traditsioonilise vastuvõtuga. Seekord toimus üritus Otepää Kultuurimajas. Meie lasteaiast said Otepää valla tänukirja, meene ja lilleõied Pähklikese maja õpetaja Marlen Paavo ja Võrukaela maja abiõpetaja Jaanika Tikk. Palju õnne!
Fotod: Valju Aloel
by Merike Kase | 23, sept. 2025 | Uudised ja teated
Lugu kirjaniku külaskäigust tema teose „Mälestused“ stiilis. Teksti autor: Merike Kase
Ma olen kirjanik. Elan Tallinnas. Eesnimeks Andrus ja perenimeks see paljude jaoks raskesti käänatav Kivirähk. Vahel juhtub, et satun suurlinnast Lõuna-Eestisse. Sel korral jõudsin sinna napilt enne sügise tulekut, sest 22. septembril, mil ma Nuustakule sõitsin, algas õhtul sügis. Nii et külastasin väikelinna ikkagi suvel.
Miks ma talvepealinna läksin? No eks kutsuti. Ja kui kutsutakse, tuleb minna! Raamatu aasta ka veel ja puha. Kohtusin Karuoti, Pähklipureja ja Sajajalgse rühma lastega. Küll meil oli põnev. Alguses ma lugesin neile mõned lood oma raamatutest, mis kenasti saalis ootasid. Põnnid küsisid mult igasuguseid asju. No et, kuidas ma kirjanikuks sain ja milline on mul enda kirjutatud raamatutest lemmik või et, kuidas kirjanikuks saada. Vastasin ausalt, et lihtsalt hakkasin kirjutama ja kõik on lemmikud. Avaldasin saladuse, et kirjanikuks ei saagi õppida, tuleb lihtsalt hakata sõnu ritta seadma ja nii ongi. Kui on lugejaid, siis oledki kirjanik. Mul õnneks huvilisi on, kolm rühmatäit kindlasti. Suured inimesed küsisid ka. Uuriti, et kuidas erinevad üksteisest lastele ja täiskasvanutele kirjutamine. Mis ma oskan kosta? Ega ei erinegi, tulemus on lihtsalt teine.
Rõõmsasti jagasin kõigile autogramme ja tegime ühispilte. Ma pole ise lasteaias käinud, no läks kuidagi nii, aga võin uhkusega öelda, et olen lasteaias söönud. See hea tegevus toimus Krõlli rühmas. Nägin võimalust seal tukastamiseks ka, sängid kõik laiali laotatud ja puha. Paraku pidin lõunaunest loobuma, sest mind oodati järgmises kohas. Haarasin kingitused ehk jutu- ja pildiraamatu kaasa. Nii palju, kui jõudsin piiluda, olid lapsed ise pildiraamatu koostanud. Oi, kui põnev, sest eks ta minu juttude ainetel ole! Õues hüüdsid rõõmsad mudilased nii toredasti: „Head aega, Andrus Kivirähk!“
Lasteaiast minnakse kooli. Küll ma juba tean, kuigi olen lasteaias ainult esinenud ja söönud. Igatahes vantsisin siis mõnisada meetrit edasi ja seal need õpilased mind ootasidki. Õhtupoole sõitsin ühistranspordiga kenasti pealinna tagasi. Ahjaa … 22. septembril sündis uus sügis, kuid siis tähistati ka rahvusvahelist autovaba päeva. Aga see minusse väga ei puutu, sest mul juhiluba polegi.
Fotod: Merike Kase, Kirli Keemu