Maru-mürade vahva retk Ähijärve lasterajal

Maru-Mürad käisid SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti raames Ähijärve ääres. Õppeprogramm “Vahva retk Ähijärve lasterajal” koosnes meie laste jaoks kolmest osast: sõit, ait, retk. Bussiaknast nägid lapsed Tossumaad (Restu järv ja selle kohal olnud udu), rongirada (raudteed), kiletatud ja mittekiletatud heinapalle. Peaaegu ühe tunni pikkune bussisõit võimaldas nii mõnelgi mõelda oma mõtteid ja neid ka teistega jagada. Nii esitas üks Maru-Müra õpetajale küsimuse: “Kas sellel bussil on konks ka?”. Kui olime kohale jõudnud, kuulsime aidast huvitavaid hääli. Lapsed arvasid kohe, et hoones elavad kummitused. Veendumaks, et see nii pole, kiikasime sisse. Nägime käsikivi, millega varem jahu jahvatati. Lapsed said ise proovida, kui raskelt liigub käsikivi. Õigevanasti olid pannkoogid hoopis väärtuslikumad kui praegu! Kummitusi me ei leidnud – hääled tulid hoopis lindilt ja imiteerisid aidas tehtavaid toimetusi. Kui ka suitsusaun oli üle vaadatud (teatud huvides ainult väljastpoolt), asuti matkarajale. Retkel mängiti erinevaid mänge, vaadeldi binokliga Ähijärve. Põhiteemaks olid praegusel ajal loomulikult lehed – arutleti, et mitte kõik puud ei langeta sügisel lehti – okaspuud ei ole ju talvel paljad. Ja ongi nii, et ka okaspuudel on lehed, lihtsalt teistsugusteks arenenud kui lehtpuudel. Lehtedest ja muust käepärasest valmis rühma lapitekk. Tagasiteel loendasime üle Antsla peatänava ääres olevad rohelised majad. Loendamise tulemusel jäi selgusetuks, kas rohelisi maju on seal 4, 13, 21 või… . Lasteaias und oodates midagi loendama ei pidanud – uni tuli iseenesest.

X