Rubriik: Pähklikese maja uudised

Usinus sai hommikukohvile saatuslikuks

Meie väikesed päkapikud – Sajajalgsed, Pähklipurejad ja Otikesed – seadsid teisel detsembril sammud Otepää gümnaasiumisse. Advendihommikul tervitati kõiki koolilastest ja -õpetajatest päkapikke. Meie lapsed nägid palju vaeva – tantsisid, küpsetasid piparkooke, laulsid. Tantsuhoos kostunud koputused tõid kusagilt kohvilauast päkapikkude sekka ka veidi suurema päkapiku (logopeed Piia), kes kiitis usinaid abilisi ja lootis nende tööhoogu mõnusalt trepil istudes ja kohvi rüübates nautida. Usinalt toimetades võib aga nii mõndagi juhtuda ja nii läkski Piia kohvitass uppi. See ei morjendanud aga kedagi, sest advendiküünal sai süüdatud ja kõige tähtsamale ehk direktorile üle antud. Lasteaias seiklused jätkusid – Krõllid korraldasid advendihommiku, kus oli nukuteatri peategelaseks võluvõimetega päkapikk. Viimane muutis kõik paha heaks. Rahulikku advendiaega kõigile!

Mahalo e Pähklipurejad!

21. novembril olid kõigil Pähklikestel seljas suvised riided ning saalis kõrgusid palmid ja rippusid leid. Algas Pähklipurejate korraldatud kadriüritus. Esinema oli kutsutud üks ekspert-lapsevanem, kes rääkis ja näitas, kus asub Hawaii ning õpetas selgeks ka mõned havaikeelsed sõnad. Nüüd teame, kuidas on havai keeles tere (Aloha), aitäh (mahalo), pärg (lei). Kui kedagi tänada, siis tuleb nime ette lisada e ja ongi korrektne havaikeelne lause valmis. Näiteks Aitäh, Pähklipurejad! kõlab nii: Mahalo e Pähklipurejad! Huvitav oli kuulda, et havai keeles on ainult 13 häälikut, kuid sarnaselt eesti keelega (täpsemalt võru murdega) on mõlemas keeles olemas hõkk. Edasi läks pidu limbo, tantsude, rannapalli- ja veevannimänguga ning kõige lõpuks hakkas Hawaiil ka vulkaan purskama.

Sajajalgsete kaisus oli 270 aastat

Päev pärast isade ja martide tähtpäeva külastasid Sajajalgsed Tartu Ülikooli botaanikaaeda. Õppeprogrammi “Nad kõik on taimed” raames tutvuti väga-väga paljude taimedega. Botaanikaaia õuealal paelus lapsi enim olga lehis, mille ümbermõõdu määrasime kaheksast lapsest koosneva keti abil. Samas saime teada, et kõnealune lehis on botaanikaaia vanim elus eksponaat – ta on maailmas eksisteerinud ligikaudu 270 aastat, mis tähendab, et ta oli oma kasvukohal juba enne seda, kui valmis botaanikaaed. Kasvuhoonetes ei saanud lapsed silmi kilpkonnadelt, papagoidelt, erinevatelt palmidelt, lihasööjataimedelt jne. Saime teada, et monstera vilja maitse on segu ananassi ja banaani maitsetest ning seda saab maitsta siis, kui külastada botaanikaaeda augustikuus. Nägime ka puuvillapuud, mille valge vatilaadne pluusimaterjal ajendas ühte last kindlalt teatama, et tema pluus on ju küll hoopis punast värvi.

Üle maa ja üle mere…

On suur rõõm, et meie lasteaia lapsed saavad sellel õppeaastal palju reisida. Kes põrutab Venemaale, kes sõidab Palmisaarele, kes käib ringi mööda kodumaad. Meie, Otikesed, plaanime ka sellel õppeaastal kindlasti palju rännata ja tutvuda lähemalt just Mehhiko kultuuri, tavade ja eluoluga. Sellest valikust lähtuvalt tähistasime 31. oktoobril rühmas justnimelt Mehhiko kuulsat surnutepüha (Dia de Muertos), mis haakub meie hingedepäevaga. Nagu Mehhikole kohane, pidutsesime toredal karnevalipeol, õppisime tantsima Mehhiko tantsu, tegime ise sidrunilimonaadigi. Mängu ja tantsu jagus küllaga. Kohale olid tulnud luukered, nõiad, printsessid, mitu tonti, ämblikmehed ja muud veidrad tegelased. Lapsed ei unustanud aga ära ka meie enda kadri- ja mardisante ning kinnitasid, et varsti hakkavad meie maalgi “sandimandid” jooksma. Nii et olge valmis, peagi võivad “sandimandid” olla just teie ukse taga!

Mustkunstietendus üllatas nii lapsi kui täiskasvanuid

29. oktoobril käis külas mustkunstnik Marko, kes tegi lastega koos uskumatuid trikke. Kõik nägid, kuidas alguses täiesti tühja kotti ilmusid järgemööda eri värvi rätikud, salvrättidest võluti välja ehtne tuvi, metallrõngad ühendati omavahel pelgalt pealepuhumise abil. Ürituse lõpetuseks said kõik teha mustkunstniku abilisele (küülikule) pai ning õppida selgeks ühe triki, mida kodus vanematelegi teha. Üritus oli üllatusmomentidest tulvil nii laste kui täiskasvanute jaoks.

Oleme tulest targemad!

Meie lasteaia koolieelikud osalesid Otepää päästekomando korraldatud koolitusel “Tulest targem!” Lapsed said kinnistada teemakohaseid teadmisi ja käia päästeautos, täiskasvanud kuulsid huvitavaid faktiteadmisi. Aasta pärast kooliteel sammuvad lapsed teadsid täpselt, kus võib põlevat küünalt hoida ja kus mitte ning miks peab igas majapidamises olema suitsuandur. Samuti vastasid nad ühest suust õigesti, missugusele numbrile tuleb hädaolukorra puhul helistada. Päästjad selgitasid, et sageli teavad lapsed seda numbrit isegi paremini kui täiskasvanud. Koolieelikutele anti ülesandeks ootamatult oma vanema või vanavanema käest küsida: “Missugused numbril peab helistama, kui vajad päästjate abi?”. Koolitajate kogemus ütleb, et õige vastuse kõrval (112) võib kõlada nii 911 kui 110. Kui lastelt küsiti, kas keegi tahab suurena saada päästjaks, kõlasid nii jaatused kui eitused. Oleks tore, kui mõni jaatus saaks kunagi tõeks ja just mõne tüdruku jaatus, sest 2019. aastal on kogu Eestimaal kokku ainult kaks naissoost päästjat. Kaasahaarav koolitus lõppes päästeauto uurimisega ning julgemad said tähtsasse masinasse isegi sisse ronida.

 

 

Sportlik perepäev oli treeningu eest

Selleks, et püsida tervena, tuleb hoolega pesta käsi ning olla füüsiliselt aktiivne. Seda teab vist küll igaüks meist. 15. oktoobril pöörati ülemaailmselt tähelepanu kätepesule – oli rahvusvaheline kätepesupäev. Meie lisasime sellele päevale ka füüsilise aktiivsuse – korraldasime sportliku perepäeva.  Erinevates keskustes sai iga lapsevanem koos oma pisikesega testida kehalist võimekust. Kuna sel õppeaastal uurime erinevaid maid ja rahvaid, siis olid liikumismängudki valitud sellest lähtuvalt. Krõllide juures mängiti Hispaania saapa mängu. Mängus pidid lapsevanem ja laps olema tähelepanelikud: kui kurikas (saapa asendaja) pandi nende selja taha, tuli joosta nii väledalt kui võimalik. Türgis (Mesimummide rühma juures) tuli loota koostööoskusele, sest mängiti Türgi salli puudutamise mängu. Veel sai põrgatada korvpalli, takistada ringi sees olijate väljapääsemist ning kehastuda kiviks või puuks. Üritus nõudis füüsilist aktiivsust täiel määral. Seda kinnitab ühe isa lause teisele: “Nonii, tänane trenn on tehtud!” Kui kodus käedki pestud said, kasvas tõenäosus tervena püsida mitu korda.

Otikesed uurisid tarnamättaid

Otikesed on juba mõnda aega süvenenud Edgar Valteri loomingusse, iseäranis just pokudesse. Ammutatud piisavalt teadmisi, mindi kolletamispäeval neid tutsakaid ka ise oma silmaga üle vaatama. Kolletamispäeva kolletamisi varjutas küll vihmasabin, kuid väikesed huvilised ei lasknud end sellest heidutada. Nähti nii looduslikke kui muinasjutu-pokusid. Lastele pakkus rõõmu, kui sai ise end tarnamättaks teha – riideribad pähe ja oldigi pokud valmis.

Sisiprussakatest banaanipuuni

10. oktoobril külastasid Sajajalgsed ja Maru-Mürad Tartu Loodusmaja. Sajajalgsed nägid ja katsusid lemmikloomaprogrammi raames erinevaid lemmikloomi. Näiteks tutvuti laborihiirte, küülikute, tšintšiljade, hiidtigudega. Maru-Mürade programm keskendus lõunamaa taimedele ja loomadele. Elevust pakkusid Madagaskari sisiprussakad, keda julgesid vähesed katsuda. Pai julgeti teha “turvalisematele”  loomadele – deegule ja viirpapagoile. Lapsed nägid oma silmaga banaani- ja kohvipuud. Nii Sajajalgsed kui Maru-Mürad said programmi lõpus toita erinevaid kilpkonni. Õppereis kinnistas laste teadmist, et lemmiklooma võtmisega kaasneb vastutus.

Otepää aasta õpetajad

Neljandal oktoobril toimus Otepää valla õpetajate pidulik vastuvõtt Sangaste Mõisa Ringtallis. Marek Sadama lugude vahel kuulutati välja kümme Otepää aasta õpetajat. Nende seas olid ka kaks meie lasteaia õpetajat: Võrukaela majast logopeed Ester Haidma ning Pähklikese majast Pähklipureja rühma õpetaja Aive Tämm (fotol koos Kaido Tambergiga).

X