Rubriik: Pähklikese maja uudised

Meie jõulutervitus Terevisioonis

Selle aasta viimane Terevisioon läks eetrisse Otepäält. Intervjuude vahele olid pikitud ka erinevad jõulutervitused, millest üks oli meie Pähklipurejate rühmalt. Luuletusest, laulust ja headest soovidest koosnevat etteastet saab järele vaadata ERRi kodulehel https://etv.err.ee/1010703/terevisioon (46sekundiline etteaste algab 00.33.14).

Piparkookidest said PIPARkoogid

Kui meisterpagarid linna peale läksid, ei jäänud väikestel pagaritel üle muud kui ise piparkoogitaigen valmis teha. Kõik läks ladusalt kuni piparkookide maitsmiseni. Nii kui piparkook kellegi suhu läks, tuli see sama kiiresti sealt välja kui sisse läks: need olid tõeliselt vastikud! Põhjus oli lihtne: ühe teelusikatäie asemel läks taignasse üks klaasitäis pipart. Ikkagi PIPARkoogid ju. Väikesed pagarid olid kavalad ja määrisid “hõrgutisi” pähe rebastele, kes ei tahtnud alguses piparkookide eest sentigi maksta. Eriti veel pärast seda, kui nad neid maitsta olid saanud. Kavalad pagarid selgitasid, et varastatud piparkoogid maitsevadki halvasti. Nii selguski, et ka rebaseid on võimalik üle kavaldada.

Kadunud kuuseke on nüüdseks leitud

Kolmanda advendi puhul rõõmustasid Sajajalgsed meid jõuluetendusega. Kõik algas sellest, et sügavat uinakut teinud karu ärkas üles, sest kuulis haledat nuttu. Ta ei saanud aru, kes ja kus nutab. Ei lumehaldjas ega kuu osanud talle vastata. Lõpuks suunas täheke valguskiire õigesse kohta ning seal see pisaralombist ümbritsetud äratuskell oligi: selgus, et kurvas tujus oli jänku. Kurbuse põhjuseks oli kadumaläinud metsalagendiku kuusk. Otsustati, et kõige paremini teab kuuse asukohta kindlasti reinuvader. Alguses tundus siiski, et rebasel on mõttes ainult tiivad ja koivad – oli tal tulelgi parasjagu kanake valmimas, – kuid lõpuks saadi temalt juhtnöör, kuhu minna. Otsingud viisid metsaelanikud lasteaia saali, kust nad leidsidki kuusekese, ehteis ja puha. Võib ju tunduda, et lugu lõppes kurvalt, sest kuuseke raiuti maha ja viidi oma kodust ära. Tegelikult oli kõik hästi, sest kuuseke jättis maha seemned, millest tärkab peagi mitu-mitu uut kuusekest. 

Aitäh annetuste eest!

Täname kõiki Pähklikese lapsevanemaid, kes tõid lasteaeda annetusi Valga koduta loomade varjupaiga jaoks. Kolmanda advendi järgsel päeval toimetasime kingitused kohale. Lasteaeda esindasid Kristi Sajajalgsetest ning Kaarel ja Karmella-Ly Pähklipurejatest. Lapsed nägid kohapeal kassipoegi, kasse ja koeri. Varjupaiga töötajad olid meile väga tänulikud.

Kus on kõige paremad jõulud?

Otikesed rändasid teisel advendihommikul ringi ja otsisid maad, kus on kõige paremad jõulud. Reisiti Mehhikosse, kus kestavad lõbusate laulude ja tantsudega jõulud lausa terve kuu. Need on ju küll toredad jõulud? Kui aga külalised Mehhikost meie lastele toredat tantsu õpetasid, selgus, et see on meie laste jaoks liialt lärmakas. Seejärel reisiti Havaile, kus tuuakse jõulupuu kohale laevaga ja jõuluvana ise tuleb… surfilauaga! Kõik on ju jõuludeks olemas? Ent siiski: kui külla tulid Havai lapsed ja hakkasid havaikeelset jõululuuletust õpetama, osutus see meie laste jaoks liiga keeruliseks. Reisiti ka veel Indiasse – seal joogamaal peaks küll valitsema jõulurahu? Selgus hoopis, et Indias ei olegi jõulupuud ja liiklus on nii tihe, et jõuluvana võib seal kergesti ära eksida. India lapsed näitasid, kui tihe liiklus on Indias ja juhtuski nii, et jõuluvana jäi rikšade vahele ekslema. Nüüd oli asi selge – ruttu kuuse juurde ja ikka oma emakeelseid luuletusi ja laule õppima! Pole oluline, kas oled Indias või Mehhikos, Havail või Eestis – kõige paremad jõulud on seal, kus on Sinu jaoks kallid inimesed. Imelist jõuluaega!

Tekst: Leana Pauskar ja Pilvi Levin

 

Päkapikkude usinus sai hommikukohvile saatuslikuks

Meie väikesed päkapikud – Sajajalgsed, Pähklipurejad ja Otikesed – seadsid teisel detsembril sammud Otepää gümnaasiumisse. Advendihommikul tervitati kõiki koolilastest ja -õpetajatest päkapikke. Meie lapsed nägid palju vaeva – tantsisid, küpsetasid piparkooke, laulsid. Tantsuhoos kostunud koputused tõid kusagilt kohvilauast päkapikkude sekka ka veidi suurema päkapiku (logopeed Piia), kes kiitis usinaid abilisi ja lootis nende tööhoogu mõnusalt trepil istudes ja kohvi rüübates nautida. Usinalt toimetades võib aga nii mõndagi juhtuda ja nii läkski Piia kohvitass uppi. See ei morjendanud aga kedagi, sest advendiküünal sai süüdatud ja kõige tähtsamale ehk direktorile üle antud. Lasteaias seiklused jätkusid – Krõllid korraldasid advendihommiku, kus oli nukuteatri peategelaseks võluvõimetega päkapikk. Viimane muutis kõik paha heaks. Rahulikku advendiaega kõigile!

Mahalo e Pähklipurejad!

21. novembril olid kõigil Pähklikestel seljas suvised riided ning saalis kõrgusid palmid ja rippusid leid. Algas Pähklipurejate korraldatud kadriüritus. Esinema oli kutsutud üks ekspert-lapsevanem, kes rääkis ja näitas, kus asub Hawaii ning õpetas selgeks ka mõned havaikeelsed sõnad. Nüüd teame, kuidas on havai keeles tere (Aloha), aitäh (mahalo), pärg (lei). Kui kedagi tänada, siis tuleb nime ette lisada e ja ongi korrektne havaikeelne lause valmis. Näiteks Aitäh, Pähklipurejad! kõlab nii: Mahalo e Pähklipurejad! Huvitav oli kuulda, et havai keeles on ainult 13 häälikut, kuid sarnaselt eesti keelega (täpsemalt võru murdega) on mõlemas keeles olemas hõkk. Edasi läks pidu limbo, tantsude, rannapalli- ja veevannimänguga ning kõige lõpuks hakkas Hawaiil ka vulkaan purskama.

Sajajalgsete kaisus oli 270 aastat

Päev pärast isade ja martide tähtpäeva külastasid Sajajalgsed Tartu Ülikooli botaanikaaeda. Õppeprogrammi “Nad kõik on taimed” raames tutvuti väga-väga paljude taimedega. Botaanikaaia õuealal paelus lapsi enim olga lehis, mille ümbermõõdu määrasime kaheksast lapsest koosneva keti abil. Samas saime teada, et kõnealune lehis on botaanikaaia vanim elus eksponaat – ta on maailmas eksisteerinud ligikaudu 270 aastat, mis tähendab, et ta oli oma kasvukohal juba enne seda, kui valmis botaanikaaed. Kasvuhoonetes ei saanud lapsed silmi kilpkonnadelt, papagoidelt, erinevatelt palmidelt, lihasööjataimedelt jne. Saime teada, et monstera vilja maitse on segu ananassi ja banaani maitsetest ning seda saab maitsta siis, kui külastada botaanikaaeda augustikuus. Nägime ka puuvillapuud, mille valge vatilaadne pluusimaterjal ajendas ühte last kindlalt teatama, et tema pluus on ju küll hoopis punast värvi.

Üle maa ja üle mere…

On suur rõõm, et meie lasteaia lapsed saavad sellel õppeaastal palju reisida. Kes põrutab Venemaale, kes sõidab Palmisaarele, kes käib ringi mööda kodumaad. Meie, Otikesed, plaanime ka sellel õppeaastal kindlasti palju rännata ja tutvuda lähemalt just Mehhiko kultuuri, tavade ja eluoluga. Sellest valikust lähtuvalt tähistasime 31. oktoobril rühmas justnimelt Mehhiko kuulsat surnutepüha (Dia de Muertos), mis haakub meie hingedepäevaga. Nagu Mehhikole kohane, pidutsesime toredal karnevalipeol, õppisime tantsima Mehhiko tantsu, tegime ise sidrunilimonaadigi. Mängu ja tantsu jagus küllaga. Kohale olid tulnud luukered, nõiad, printsessid, mitu tonti, ämblikmehed ja muud veidrad tegelased. Lapsed ei unustanud aga ära ka meie enda kadri- ja mardisante ning kinnitasid, et varsti hakkavad meie maalgi “sandimandid” jooksma. Nii et olge valmis, peagi võivad “sandimandid” olla just teie ukse taga!

Mustkunstietendus üllatas nii lapsi kui täiskasvanuid

29. oktoobril käis külas mustkunstnik Marko, kes tegi lastega koos uskumatuid trikke. Kõik nägid, kuidas alguses täiesti tühja kotti ilmusid järgemööda eri värvi rätikud, salvrättidest võluti välja ehtne tuvi, metallrõngad ühendati omavahel pelgalt pealepuhumise abil. Ürituse lõpetuseks said kõik teha mustkunstniku abilisele (küülikule) pai ning õppida selgeks ühe triki, mida kodus vanematelegi teha. Üritus oli üllatusmomentidest tulvil nii laste kui täiskasvanute jaoks.

X