Teated

 

VÕRUKAELA TULEVASED SÜNDMUSED (16. jaanuar - 27. jaanuar)

 

 

PÄHKLIKESE TULEVASED SÜNDMUSED (16. jaanuar - 27. jaanuar)

 N, 26. jaanuaril kell 10.00 etendub "Kakuke." Näitlevad Pähklikese maja töötajad.

12. jaanuar 2017

MÜRAKARUD UISUJÄÄL

Talvepealinnas ei saa muidu, kui peab sporti tegema. Ja just nimelt sellist sorti sporti, mis annab võimaluse lume või jää kasutamiseks. Seepärast käis pool Mürakaru rühma liikumisõpetaja eestvedamisel Otepää uisuväljakul sportimas. Ettevõtmine pakkus elevust nii lastele kui kaasasolnud täiskasvanutele. Juba lihtsalt uisuväljakule kõndimine eristas uisupäeva tavalisest lasteaiapäevast. Kui ilmataat vingerpussi ei mängi, saab rühma teine pool uisud alla panna 19. jaanuaril.

                             

Fotol on rõõmsameelsed Mürakarud koos rühma- ja liikumisõpetajaga. Foto: Kirli Keemu

 

16. detsember 2016

VIGURID JA VASARAD VÕRUKAELA JÕULUPEOL

Võrukaelte jõulupeol küsisid lapsed kalendrilt, miks on november nõnda pikk. No miks siis on? Eks ikka sellepärast, et jõuaks jõulusalmid, -laulud ja muud etteasted selgeks õppida!

Kultuurikeskuses toimunud peoks olid lapsed selgeks saanud omapärased palad. Kui tavaliselt lauldakse lihtsalt jõuludest, siis võrukaelte peol kõlas hoopis viisijupp viguriga jõuludest. Väike vigur peitus ka Anne Velli Lasteshow etenduses, kus lapsed said kaasa teha. Näiteks imiteeriti vasaraga kopsimist, et valmistada kingikastid.

Kops-kops ja kohal nad olidki - kolm jõulutaati! Igal rühmal oma.

                                                    

Fotol on Mürakarud koos jõuluvana ja päkapikuga. Foto: Merike Ennok

 

14. detsember 2016

METSALAGENDIKU (LOE: PÄHKLIKESE) JÕULUPIDU

Niipea kui Maša ja Karu olid jõulupeo kuulutuse üles jõudnud panna, hakkasid kogunema erinevad karvased ja sulelised tegelased. Peomeeleolu äratas üles ka lumeeide ja tuisutaadi, sest kohe peale kuulutuse lisamist hakkas tuiskama ja maa kattus valge vaibaga. Kohale lendasid harakad, tihased, varesed ja üks kena leevikegi. Hüpetega tulid pähklipurejad ja jänkupere. Saabus isegi näljane hunt, kes tahtis kõik teised ära süüa. Õnneks muutis ta üsna kiirelt meelt ja otsustas teha hoopis heateo: tuua jõuluvanad peoplatsile! Päkapikkude askelduste järel saabuski hallivatimees viie jõulutaadiga. Pidu võis alata.

                                                 

Fotol tantsivad kädistavad harakad. Foto: Marju Ilistom

 

7. detsember 2016

RINGITEGEVUSTEST VANA AASTA LÕPUS, UUE AASTA ALGUSES

Selle aasta viimased ringitegevused toimuvad 12.-16. detsembril. Erandiks on Pähklikese tantsutrenn, mida ei toimu 15. detsembril. Lapsed esinevad oma kavaga jõulupeol.

Uuel aastal algavad ringitegevused pärast koolivaheaega (s.o. alates 9. jaanuarist).

 

30. november 2016

MÜRAKARUD TUTVUSTASID MÄGRA ELU

Lõppeva aasta loomaks oli mäger. Mürakarud on loomakese uurimisega tegelenud ligi kaks kuud ning teema kokku võtmiseks otsustati oma tarkust ka teistele jagada.

     Saali sisenejad võisid kohe märgata, et pingile olid uudistamiseks toodud erinevad raamatud mägrast, seinu kaunistasid maskid ja joonistused aasta loomast ning jäädvustatud oli ka tema kodu ehk linnakut. Mürakarud ise jagunesid gruppideks ja iga grupp käsitles ühte mägraga seotud teemat (fotol räägivad kolm Mürakaru mägra vaenlastest). Kuulda sai välimusest, eluviisist, vaenlastest, toitumisest.

                                                         

      Näiteks said külalised teada, et mägra küüs on sama pikk kui inimese sõrm. Sellest ka mägra jälje kuju. Lisaks teevad 2016. aasta looma eriliseks unised väikesed silmad. Eluviisi juures ütlesid lapsed, et mäger elab oma perekonnaga linnakus, mida tavaliselt nimetatakse mägra koduks. Huvitav oli kuulda, et siis, kui linnakul on vähemalt kümme sissepääsu, võetakse elamine looduskaitse alla (fotol on mägralinnak, mida piiravad kährik ja rebane ning kaitsevad mägrad). Mäger ise looduskaitse all ei ole.

                                         

     Veel oli põnev kuulda, et öö jooksul (mäger on ööloom ja seepärast teda päeval eriti ei kohta) võib ta ära süüa lausa 200 vihmaussi. Mäger on väga puhas loom ja nii nagu inimene, tuulutab ka tema oma tekke ja linu: loomake võtab urus oleva heina hammaste vahele ja viib välja tuulduma. Kui putukad on allapanust kadunud ja tuul ka muust prahist linad puhastanud, viiakse materjal pessa tagasi. Kõigile on teada, et vastupidiselt mägrale on rebane üsna räpane ja haisev loom, kes koristamisele aega ei raiska. Küll aga noolib reinuvader mägra kodu. Mäger teda ilmselgelt sinna ei taha. Seevastu võib mägra linnakus elada kährik.

     Mürakarud olid joonistanud elusuuruses mägra, kelle abil mängiti vanaaegset sabapanekumängu. Sabapanijal seoti silmad kinni ning kinnisilmi pidi ta saba asetama võimalikult õigesse kohta. Mäng pakkus palju lusti ja kõik peale humoorika õpetaja Pilvi said saba asetatud enam-vähem õigesse kohta (ühel fotol mängib õpetaja Pilvi sabapanekumängu, teisel on elusuuruses mäger pärast sabapanekumängu).
                

     Tutvustus algas ja lõppes mägra lauluga. Ainus erinevus seisnes selles, et lõpulaulu ajal algas ka mägradisko - kõik, kes olid saali kogunenud, lõpetasid mägra aasta tantsuga. Loodame, et n-ö ärasaatmistants toob õnne ja mõnel võrukaelal õnnestub töntsakat, kuid väga põnevat loomakest millalgi ka oma silmaga näha. Hoiame pöialt!

Fotod: Merike Ennok

 

26. november 2016

MÜRAKARUD MÄGRA URGUDE JAHIL

 

Kadripäeva eel otsisid Mürakarud koos Margit Turbiga Nõuni lähedal asuvast metsast mäkrade urge. Lõppeval aastal on loomulik, et loomariigi tegelastest on aukohal just mäger. Tegemist on ju 2016. aasta loomaga. Mürakarude huviorbiidil on see loomake juba mõnda aega.

     Kui oktoobrikuu õppepäeval tutvustas Margit lastele mägra elukombeid, siis seekord vaadatigi üle, kuidas ja kus mäger metsas elab. Seda, kas aasta loomad ka kodus olid, ei tea, sest maa peal on vaid mägra kodu uks. Toad asuvad maa sees, küngaste jalamil, kuhu inimlaps ei mahu.

     Omandatud teadmisi jagavad Mürakarud ka kaaslastele, sest advendiaja alguses toimub Mürakarude eestvedamisel mäkra tutvustav ühisüritus.

 

 Fotodel on mägrauurijad ja mägra kodu uks. Fotod: Liana Vihm

 

25. november 2016

VÕRUKAELTE KADRIPIDU

 

Sel aastal oli kadripäeva eestvedajaks Kaisukarude rühma meeskond. Kui ülejäänud rühmade lapsed ja õpetajad olid saali jõudnud, hakkaski koridorist kostuma Kaisukarude sisselunimislaul. Sellised vahvad sandid lasti pikemalt mõtlemata sisse.

     Sante oli kokku vaid kuus, kuid see ei pärssinud peo sujuvust. Kõige pisem sant oli kaasa võetud väikese hälliga ja teda ennast eriti näha ei õnnestunud. Nähtavale ilmus ainult pissijuga, mis niisutas Võrukaela seinu, Mürakarusid ja Maru-Mürasid. Põgusalt rääkisid kadrid tähtpäevaga seotud vanarahva uskumustest. Näiteks kindlustavat must kadripäev valged jõulud. Seda, kas selle aasta jõulud tulevad mustad või valged, on raske ennustada, sest keset pidu pöördusid kõigi pilgud õue, kus... sadas lund!

     Pärast ootamatu lumesaju imetlemist etendus Kakukese muinasjutt, mis oli ühele kurva, teisele õnneliku lõpuga. Kakukest (Egle) himustasid erinevad metsaelanikud (Kirli, Pilvi), kuid Kakukesel õnnestus kõigi käest pääseda. Ainult viimase, kavala rebase käest pääsu polnud. Reinuvader pistis pätsikese nahka. Palju kaasaelamist ja rõõmu tekitas ka vana liikumismäng, milles pidi tooli taga seistes purki viskama ube.

     Kui varasemal ajal pakuti santidele tanguputru ja tänapäeval kommi, siis võrukaelad rakendasid kolmandat moodust: sandid pakkusid ise porgandit ja kommi. Ühiselt tantsiti lapaduud ja nauditi advendieelset koosolemist.

                                                                         Fotodel hoiab väike kadri kadrititte ja demostreeritakse oamängu. Fotod: Merike Ennok

 

25. november 2016

PÄHKLIKESTE KADRIPIDU

 

24. novembri hommikul kogunesid pähklikesed saali, et muusikaõpetaja eestvedamisel tähistada kadripäeva. Üllatusena kostus peagi saali ukse tagant määgimist. Ootusärevuses avati saaliuks ja nii nähtigi, et kohale olid tulnud ehtsad kadrisandid (Sajajalgsete rühm), kes lahkelt sisse lubati.

     Kadriema (Marika), peretütar (Annika) ja vanaema (Eha) olid kaasa võtnud väikese tita ja terve karja lambaid (lapsed). Küllap oli pikk teekond selja taga, sest titel juhtus päris mitu pissimisõnnetust. Pissi pritsis igale rühmale. Järsku võttis kadriema välja vitsa – kõik arvasid, et nüüd saab titt vitsa. Aga kadriema selgitas, et see vitsake on hoopis terviseallikas, kuna annab vitsasaajale head tervist. Nii käis kadriema ringi ja andis vitsa neile lastele ja õpetajatele, kes tahtsid tervist juurde saada. Pärast tervise jagamist lauldi kadrist („Mul on üks tore tädi” viisil) ja lugemaõpetavast kiisust. Kui peo lõpupoole hakati lähemalt uurima, kui palju see titt teki sisse oli pissinud, selgus, et pissijat ennast seal polnudki. Oli teine plehku pannud ja alles jätnud ainult mähkmed, mis lähemal vaatamisel osutusid iga rühma kommikottideks.

     Kommikotid jagatud, liikus kadripere edasi. Küllap leiti kusagilt koridorist üles ka kadrititt, kelle pissiüllatused tähendasid tegelikkuses siiski seda, et vesi tuli teki sisse peidetud veepüstolist. Lapsed muidugi seda viimast ei tea 

Fotodel on kadripere tarkust jagamas ja titte uudistamas. Fotod: Merike Ennok