Teated

  

TULEVASED SÜNDMUSED

20. - 31. mai 2019

  PÄHKLIKE

VÕRUKAEL   

E, 27. mail kell 10.00 spordipäev

R, 31. mail kell 17.00 lõpupidu


T, 21. mail kell 10.00 spordipäev

T, 28. mail pedagoogilise personali koolituspäev Võrus.

N, 30. mail kell 16.00 solistide kevadkontsert

R, 31. mail kell 16.00 lõpupidu

 

 

      

VÕRUKAELA TALGUD VIISID MÄNNI, AGA TÕID MÄNGUNURKI
K, 15. mai 2019

14. mail kogunesid töötajad ja lapsevanemad talgutele. Ära tehti palju: võeti maha liigselt laiutav ja lapsi meelitav mänd, paigaldati kiikede alla matte, korrastati liumäe treppi, vahetati liivakastide liiva, kõrvaldati vana kiige jäänuseid, ehitati euroalustest diivan.

Kolm kõige suuremat tööd olid euroalustest poenurga, väliköögi ja bussi ehitamine. Kõik kolm toimisid talgutejärgsel päeval lastemagnetitena.

Täname kõiki, kes panustasid!

Fotodel näeme väliköögi ja bussi ehitamist ning esimest kasutamist.



Fotod: Merike Kase

 

LUGU SELLEST, KUIDAS JÄNESEPOJAD EI TAHTNUD KUIDAGI MAGAMA JÄÄDA
T, 14. mai 2019

Emadepäevajärgsel päeval jutustati kultuurimaja õuealal muinasjuttu jänesepoegadest, kes ei tahtnud magama minna.

Jäneseema ja -mamma hirmutasid poegi kõiksuguste metsaelanikega. Nad ütlesid, et põdrad tulevad ja puksivad jänkupojad magama.

                                                                            

Edasi prooviti karudega, kes jäid hoopis ise magama. 

Koprad võtsid ka nõu ja jõu kokku. Otsustasid, et ehitavad jänesepoegadele mõnusa lossi, mis ahvatleb oma hubasusega lapsed magama.

                                                                         

Hundid ja rebased proovisid lapsi väsitada - elati kaasa tõuksivõistlusele.

Lõpuks otsustati lapsed lauluga uinutada - linnukesed tulid siristama.

                                                                         

Jänesepoegade magamapanekul polnud kasu ei põtradest, karudest, kobrastest, huntidest, rebastest ega linnukestest.  Aga kui väike hiir jänesepoegadest mööda jooksis, jäid lapsed võluväel magama. Lõpetuseks laulsid kõik abilised ja uinaku teinud jänesepojad ühislaule.

                

Fotod: Merike Kase

 

OTSISIME AIAAUKE JA TOITSIME PAREMAT HUNTI
K, 24. aprill 2019

Jüripäeval said lapsed ja täiskasvanud liikumisõpetaja eestvedamisel tantsida hunditantsu. Läbi selle saime teada, et igas inimeses on peidus hunt. Ja mitte üks, vaid lausa kaks: pahem ja parem. Pahemat toidad näiteks siis, kui kedagi solvad või lööd. Parem toitub ilusatest sõnadest ja tegudest. Meie toitsime jüripäeval paremat hunti.

Kuna alates jüripäevast on oht, et hunt võib tulla karja kallale, kontrollisime üle, kas meie aed on ikka hundikindel. Ühtegi auku me õnneks ei leidnud. Rõõmsal meelel mängisime koos raketimängu.

   

                                                                   

Fotod: Merike Kase            

  

MUNAD SORTEERITUD!
N, 18. aprill 2019

Munapühade puhul korraldasid hunt, jänes ja kana ürituse, mille tulemusel said kõik munad värvi järgi sorteeritud. Tark jänes peitis rühmadessegi mune, et kõigil oleks otsimis- ja leidmisrõõmu.

                                                                                                                                                    

Fotod: Merike Kase

 

KEVADINE KÄIK ELISTVERE LOOMAPARKI
T, 16. aprill 2019

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel külastasid Mürakarud Elistvere loomaparki. Programmi "Mõned suured loomariigist" keskmeks olid Elistvere kiskjad. Loomulikult vaadati üle ka kõik ülejäänud loomad, keda oli täpselt nii palju, et programm kestis lausa kaks tundi.

Nägime loomapargi elanikke, alustades närilistest ning lõpetades karu ja rebasega. Võimalik, et nägime ka ilvest. Päris kindel ei saa olla - maapinna praegune värvus aitas eelmise aasta loomal suurepäraselt taustaga sulanduda.



Fotod: Merike Kase

 

JUTT JÄNESEPOJAST, KES EI TAHTNUD TUPPA TULLA
E, 8. aprill 2019

Pähklikese näitetru mängis 8. aprillil Pähklikestele ja Võrukaeltele etendust, mille aluseks oli 1967. aastal ilmunud Ellen Niidu raamat "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda." Tõsi, 52 aastat hiljem oli sisu veidi muutunud. 

Lugu algas sellega, et Jäneseema (Kadri) jättis Jänesepoja (Karin) koju ja läks ise metsapoodi süüa ostma. Jäneseema kohtas Hiireproua (Ere) poes hunti (Ülle), rebast (Annika) ja karu (Maiki). Igaühel neist oli haavikuemandaga kana kitkuda. Nii tahtis hunt Jäneseema ära süüa; rebane pahandas, et pidi Jänesepoja pärast kasuka keemilisse puhastusse viima ning karu meenutas ammuste aegade tagust sabavargust. Kui jäneseema õhtul poest koju jõudis, ei tahtnud poeg tuppa tulla. Ema hirmutas nii hundi, rebase kui karuga - jänesepoeg ei kartvat. Lõpuks jooksis jänesepoeg hirmunult emme kaissu, sest väike valge hiireke jooksis temast mööda ja tegi "Piiks-piiks!"

Jänesepoja tuppasaamiseks polnud vaja, et tuleks hunt ja teeks tuult saba alla. Polnud vaja ka rebast, et jänesepojal kõrvu pihku võtta. Ka karu ja tema seljasauna ei läinud vaja. Piisas täiesti väikesest valgest hiirekesest. Lugu lõppes õnnelikult "Karulaane jenkaga."

                                       


                                                  

                                     

             

Fotod: Merike Kase

 

LAHE PÄEV PÄHKLIKESES
T, 2. aprill 2019

Kuna tasuta lõunaid pole olemas, siis oli parkimine lasteaia majade juures 1. aprillil tasuline. Täname kõiki lapsevanemaid, kes parkimistasu õigeaegselt tasusid.

1. aprillil tähistati Pähklikeses aprilli- ja karjalaskepäeva ning Otepää 83. sünnipäeva. Kuna tähistamist oli palju, nimetati päev kokkuvõtlikult lahedaks päevaks.

Nagu karjalaskepäevale kohane, karjatas karjapoiss lehmi ja seda väga õigel moel - sirge vitsaga. Muusikaõpetaja teadis rääkida, et vits ei tohi kunagi olla haruline, sest siis jookseb kari laiali. Aprillipäeva tähistamiseks oli igal rühmal ette valmistatud mõni naljakas luuletus, vanasõna, anekdoot. Nii saime teada, missugusel pardil on neli jalga (leopardil) ja kuulsime, kuidas internet ei lasknud lapsi toast välja. Õnneks aitas suure panniga tümitamisest - selle tulemusel lülitas internet ennast lihtsalt välja. Kodulinna sünnipäeva auks lauldi laule, millest nii mõnedki olid kodulinna- või koduteemalised. Julgeid soliste jagus hulganisti. Lauldi ka mitmekesi.

Lahe päev jätkus vallavalitsuses, kus Pähklipurejad õnnitlesid muusikaõpetaja eestvedamisel kodulinna.


                  

Fotod: Merike Kase

 

RAHULOLU-UURING
E, 1. aprill 2019

Ajavahemikus 1.-8. aprill viib Otepää Lasteaed läbi rahulolu-uuringu, et välja selgitada töötajate, lapsevanemate ja vähemalt viieaastaste laste rahulolu meie lasteaiaga. Lapsevanematel palume saadud küsimustikud tagastada rühmaõpetajale hiljemalt 8. aprillil.

 

EMAKEELEPÄEV
N, 14. märts 2019

Nii Võrukaelas kui Pähklikeses tähistati emakeelepäeva ühisüritusena. Arutleti, miks tähistatakse emakeelepäeva just 14. märtsil ja uuriti lähemalt, kes oli Kristian Jaak Peterson.

Võrukaelas said lapsed väljakutse: kui paljudest setu- ja võrokeelsetest sõnadest aru saadakse. Kui setu keel oli lastele keeruline, siis võru keeles saadi päris mitmest sõnast aru. Kuulati ilusamaid lauseid, millest lapsed omakorda valisid nende jaoks kõige ilusama kõlaga lause. Võitjaks osutus lause ema tuli koju. Lapsed tutvustasid raamatuid ja koos mõtiskleti, mida võiksid erinevad sõnad tähendada. Näiteks osati rüperaali kohta öelda, et selle puhul peab midagi mõtlema.

Pähklikeses nägid lapsed, kuidas mutionu kõik kokku kutsus, et koos üks uhke pidu pidada. Põtru, oravaid, jäneseid ja muid metsloomi tuli terve Sajajalgsete rühma täis. Loomulikult oli õige tee leidnud ka hunt. Pähklikeste meelest kõlavad eesti keeles ilusti sõnad ema ja armastus. Iga rühm sai kingituseks tähekujulise heade sõnade raamatu, mille leheküljed ootavad emakeelsete sõnadega täitumist.

Kindlasti veendusid kõik selles, et meie emakeel on ilus keel. 

              

Fotol on mutionu pidu. Foto: Merike Kase

 

KOLLEKTIIVPUHKUSED
K, 13. märts 2019

Võrukaela maja kollektiivpuhkus: 25. juuni  - 21. juuli (lapsed on Pähklikeses).

Pähklikese maja kollektiivpuhkus: 22. juuli - 18. august (lapsed on Võrukaelas).

 

TÜDRUKUTEHOMMIK
E, 4. märts 2019

Sel aastal tähistasime Pähklikeses naistepäeva juba 4. märtsil. Esmaspäeva hommiku tegi põnevaks ka Võrukaelte etteaste. Võrukaelad ehk põder, karu, ilves ja hundid õnnitlesid kingitustega 46aastaseks saanud Pähklikest.

Järgnenud tüdrukutehommiku korraldasid Krõllid ning erinevad tegevused viidi läbi kahes grupis. Otikeste ja Mesimummide tüdrukud demonstreerisid oma seelikuid, misjärel lauldi, mängiti mänge. Emotsiooniderikkaim oli lume-eide etteaste.


Lepatriinud, Sajajalgsed ja Pähklipurejad pidutsesid hundiga. Viimane mängis igaühega omapäraseid mänge ning juhendas isegi lasteaialaste orkestrit. Tüdrukutehommik lõppes videodiskoga.

                         

Fotod: Merike Kase

KODUMAA SÜNNIPÄEV
N, 21. veebruar 2019

Kõigil oli hea meel näha, et hunt on aastaga targemaks saanud - sabaga ta enam kala ei püüa. Selle asemel proovis ta meie silme ees järvest kalu kätte saada käpaga. Püüdis, mis ta püüdis, kalade kättesaamise asemel juhtus hoopis nii, et kriimsilma kinnas kadus vetevalda. Tark käevari hakkas kohe oma elu elama ja rääkis vee-elanikele Eesti riigist. Kalakesed polnud nii tarka isendit varem kohanud ja valisid ta üksmeelselt presidendiks.

Pidu jätkus teemakohaste lauludega ning lõpetuseks jagas lahke president kõigile kommi.



Fotod: Merike Kase

 

AMEERIKA PAKID
T, 19. veebruar 2019

Täname lapsevanemaid, kes käisid 15. veebruaril Palveränduri kirikus kontserdil.

Lapsevanemad, kes ei saanud üritusel osaleda, kuid soovivad oma last pakiga rõõmustada, saavad kutse alusel paki kätte Palveränduri kiriku kasutatud kaupade poest (N-R kell 12-16 ja L kell 10-13).

 

SÕBRAPÄEVAL SÕPRADEL KÜLAS
N, 14. veebruar 2019

Sõbrapäeva ürituse korraldasid Pähklipurejad koostöös muusikaõpetajaga. Korraldajad külastasid Mesimumme ja Krõlle - koos lauldi, kallistati, mängiti laulumänge. Otikesed, Sajajalgsed ja Lepatriinud tulid ise Pähklipurejate juurde. Nemad said lisaks lauludele ja tantsudele osa ka näidendist, kus olid tegelasteks metsloomad. Lisaks rõõmsale meelele sai igaüks kaasa Pähklipurejate juhendamisel tehtud käevõru. Ürituse lõpuks valmis rühma seinale sõbrapuu, mlle lehtedeks on kõigi laste nimedega käejäljed.


                           

                    

Fotod: Merike Kase

 

EUROOPA 112 PÄEV LASTEAIAS
E, 11. veebruar 2019

11. veebruaril tähistatakse Euroopa 112 päeva. Sajajalgsete 112 tehti lumele mõned päevad varem ja selliselt:

                            

Maru-Mürade ja Mürakarude 112:

                    

Fotod: Marika Soidra, Lii Hõrak

 

MIS JUHTUB SIIS, KUI RAHVUSLOOMAD EI SAA LASTEAIA SÜNNIPÄEVA KUTSET?
T, 5. veebruar 2019

Võrukaela 28. sünnipäevale olid kutsutud nii ilvesed kui karud.

Kutse olid saanud ka põdrapoiss ja -tüdruk.

Kuidagi oli aga juhtunud nii, et meie rahvusloomad polnud kutset saanud. Võsavillemid olid pettunud, sest ilmselgelt selline lahendus neid ei rahuldanud. Fotoltki nähtav pettumus viis selleni, et hallivatimehed otsustasid piduliste tordi ära varastada.

Ilveste, karude ja põtrade üllatuseks laiutaski ühel hetkel peolaual täielik tühjus. Õnneks said hundid aru, et tegid valesti. Küllap aitas sellele kaasa ka ootamatult selgunud asjaolu, et tordis pole liha. Hundid palusid vabandust ja said loa peole tulla.

Õnnitluste osale järgnesid videodisko järgi tantsimine ja tordi söömine.

Sünnipäeva lõpupoole tehti näomaalinguid.

Fotod: Marju Ilistom ja Lii Hõrak

 

PROJEKT "MIDA JUKU PRÜGIST EI ÕPI, SEDA JUHAN EI TEA"
N, 31. jaanuar 2019

Jaanuarikuu viimasel päeval külastasid nii Võrukaela kui Pähklikest Tartu Poku Lasteaia õpetajad Liisi ja Kertu. Teemaks oli prügi sorteerimine. Võrukaelas õppisid nendega koos Maru-Mürade ja Mürakarude vanemad lapsed, Pähklikeses koolieelikud.

Lapsed sorteerisid sinisesse kontenerisse papi ja paberi ning pidasid seejuures üsna hästi meeles, et sinna ei käi selline papp, mis on petlik. Näiteks tetrapakid: kui need oleksid ainult papist, siis läheksid need vedelikuga kokku puutudes üheks pudedaks massiks. Järelikult on neis ka plasti, mistõttu neid sinisesse konteinerisse ei panda. Kollasesse konteinerisse pandi pakendid ja halli kõik ülejäänu ehk see, mida ei saa taaskasutada (nt tühjad vildikad, katkised mänguasjad).

Lõpetuseks sai igaüks endale loodusesõbra märgi.

Täname külalisi õpetlike pooltundide eest!

Täitmist ootavad veel kollane ja hall konteiner

Hoogne sorteerimine

Meie planeet siis, kui prügi ei sorteerita ja siis, kui seda tehakse

Fotod: Merike Kase

 

HUNT VAATAB IKKA METSA POOLE
K, 30. jaanuar 2019

Võrukaelas oli jaanuarikuu läbivaks teemaks meie rahvusloom hunt. Just sellepärast tervitabki lapsevanemaid teise ja kolmanda rühma ühistöö "Hunt vaatab ikka metsa poole."

                                 

Kuu võeti kokku Mürakarude korraldatud üritusega, milles mängiti Liana, Jaanika ja Järvi eestvedamisel Maru-Müradele ja Kaisukarudele etendust hundiperest. Näitemängule järgnes viktoriin, milles oldi eriti tublid, sest vastasel korral oleks jäänud puslepilt avanemata ja polekski teada saanud, kes või mis on pildil (õige vastuse korral asendus küsimus pildiosaga, vale vastuse korral pildiosa nähtavale ei tulnud). Pärast viktoriini tehti hundirattaid - nii väiksemate kui suuremate kaartega.

Ürituse lõpetuseks korrati üle, miks öeldakse, et hunt vaatab ikka metsa poole - talle on pere ja kodu väga olulised ning sarnaselt inimesele on võsavillemid ainsad loomad, kes hoolitsevad oma vanade ja haigete eest.

                

Hundipere koos rongaga

 

Foto hundist (seinal) viktoriini alguses ja lõpus

                                             

Suure kaarega hundiratas

Fotod: Merike Kase

 

TALVISEST VIKERKAAREST JA ELISTVERE LOOMAPARGIST
T, 22. jaanuar 2019

Selle talve omapäraseimal päeval sõitsid Sajajalgsed ja Lepatriinud Elistvere loomaparki. Eriliseks tegid päeva nii krõbedaimad külmakraadid kui vikerkaar taevas. Viimane võis olla seotud varahommikuse kuuvarjutusega.

Õppeprogrammi raames saime loomulikult tunduvalt targemaks. Mõtle, missugustele küsimustele oskad sina vastuse anda!

1. Kes on see Eesti metsloom, kes toob pojad ilmale talvel? Karu.

2. Mis on Elistvere loomapargi karu lemmikpala?  Rosinad.

3. Miks ei tee Elistvere loomapargi karu taliuinakut? Loomad teevad uinakut selleks, et üle elada toiduvaene periood. Karoliina aga teab, et tal on toit kogu aeg olemas. Ärkvelhoidjateks on muidugi ka külalised, keda metsas elavatel karudel pole.

4. Kellel kukuvad talve hakul ripsmed ära? Põhjapõdral (külmunud ripsmetega oleks elu palju raskem).

5. Kuidas erineb metskitse voodi põdra omast? Metskits kraabib sobivas kohas maapinna ja heina välja, aga põder ei lase end lumel segada (pikutab otse lumel).

6. Kes ihaldavad Elistvere partide mune kõige enam? Loomapargi elanikud karu ja rebane.

7. Missugune loom reageerib võõra puudutusele katsumiskohast karva maha viskamisega? Tšintšilja.

8. Mille poolest on erilised Elistvere loomakaka kollektsioonis olevad kopra junnikesed? Kopra kaka leidmine on haruldane juhtum, sest kobras kakab otse vette.

9. Kas sarved on isasel või emasel põhjapõdral? Mõlemal.

10. Kuidas suri eelmine põdrapull Tõnu? Keegi külastajatest andis talle pähkleid, mille tulemusel ta lämbus.

Tundus justkui oleks Elistveres jõulude ajal aeg seisma jäänud - nüüdseks teenistuse lõpetanud jõulukuuski võis leida paljude loomade juurest. Nii mõnigi puu oli juba söömisjälgedega. Vahest just sellest oligi tingitud asjaolu, et küllasõiduaegne põhiteema "millised Tartu hooned vajaksid krohvimist ja värvimist" oli tagasiteel asendunud jõululaulude laulmisega.

Kargelt erilisel talvepäeval nähti üllatavalt palju - rebast, ilvest, karu, erinevaid sõralisi ja närilisi, vikerkaart... Kuuldi aga veelgi enam: alustades sellest, et karu on ainus Eesti metsloom, kes poegib talvel ja lõpetades elementaarse teadmisega, et põder ja pähklid ei käi kokku.

               

Fotolt näeme, kui suur on põder võrreldes Lepatriinu lastega. Foto: Merike Kase

 

VÕRUKAELAS MURTI TALVE SELGROOGU
N, 17. jaanuar 2019

Kuna taliharjapäev on üks neist rahvakalendri tähtpäevadest, mis tähistab talve selgroo murdmist, siis otsustati Võrukaelas poole peale jõudnud lumist talve nautida igati asjakohasel moel - tegutsedes lumega.

Lapsed ehitasid kindlust, kelgutasid ja korraldasid lumememmede kokkutuleku. Viimase tegevuse tulemusel valmis pikk rida kolmepallilisi mehikesi, kes tervitavad nüüdsest kõiki lasteaeda tulijaid.

Pärast seda päeva liigub aeg tõesti veidi krapsakamalt kevade suunas - tõnisepäeval on sula. Ilmselt küll lühikeseks ajaks, aga siiski.

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                    

                                                                       

              

Fotod: Lii Hõrak

 

LÕUNA-EESTI POSTIMEHE KALENDRIS ON KILLUKE KA OTEPÄÄ LASTEAEDA

R, 11. jaanuar 2019

Ilmunud on Lõuna-Eesti Postimehe 2019. aasta kalender. Seda lehitsedes jäävad Otepää lasteaiaga seotud inimeste pilgud pikemalt peatuma iseäranis just veebruarikuule. Pilgupüüdjaks on selle kuu pilt, mille joonistas Marily Andressoo Pähklipurejate rühmast. Teda juhendas õpetaja Ere Paala.

Kiidame nii joonistajat kui juhendajat!

            

LAPSEVANEMA OSALUSTASU TÕUSIS

E, 7. jaanuar 2019

Seoses miinimumtöötasu tõusuga on alates 1. jaanuarist lapsevanema osalustasu senise 25 € asemel 27 €. Toidupäeva tasu ei muutunud.